Mida uurib paleopatoloogia? Mida saame teada minevikus elanud inimeste toidulauast, kui rakendame stabiilsete isotoopide analüüsi? Kui võimas „töövahend“ on vana DNA uuringud? Saates on külas arheoloog Ülle Aguraiuja-Lätti Tallinna...

Tekst: MARIS HINDRIKSON, URMAS SAARMA, EGLE TAMMELEHT, HARRI VALDMANN Eestis on suurkiskjate seiret tehtud juba pikka aega. Pidevalt arenenud seiremetoodikatest on meie lähiriikides, eelkõige Skandinaavias, kindlalt eelistatud geneetilist seiret, kuna...

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP Möödunud suvel tähistasime Johannes Voldemar Veski 150. sünniaastapäeva. Keelemehena aitas Veski luua 180 000 oskussõna, sealhulgas ka sadu loodusteaduslikke termineid. Sada aastat tagasi, 1923. aastal ilmus Looduse kirjastusel tema...

Räägime hundist ja hundihirmust. Miks hunti peljatakse ja vaenatakse? Kus Euroopas läheb huntidel järjest paremini ning nende arvukus tõuseb jõudsalt? Kuidas see võib mõjutada hundi kaitsestaatust? Kuidas suhtuvad soomlased...

Keskkonnaregistris on rannaniitudena arvel elupaiku, mis tegelikkuses on kas luited, taimestunud rannavallid, loopealsed, kuivad ja niisked pärisaruniidud või võsastunud-metsastunud alad. Need alad tuleks uuesti inventeerida.

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema fotovõistlusel, mis sel aastal toimub juba 24. korda. TÄHTAEGA ON PIKENDATUD! Fotosid saab võistlusele esitada 2. oktoobri keskööni.Eesti Looduse fotovõistlus on üks Eesti suuremaid loodusfotode...

Uko Rand tutvustab Eesti kiirgusseireprogrammi. Maris Hindrikson ja tema kaastöölised Tartu ülikooli terioloogia õppetoolist kinnitavad, et Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret. Peep Männil arutleb, kuidas võib halb maine ja...

Kui keegi otsustab siili pesaehitusega aidata, peab enne tegutsemist hoolega järele mõtlema, muidu võib hoopis kurja teha.

Mõningase liialdusega võib väita, et see on Eesti kõige noorem maa-ala: enamik kihelkonnast paikneb rannikul, mis kerkis merepinnast kõrgemale vaid paar tuhat aastat tagasi.

Rodo-lehevaablase vastsed toituvad ainult heitlehistel rododel.