Olen sündinud Eestis. Lotovõit!

Eesti Ornitoloogiaühing kogub sel kevadel taas teateid esimestest saabunud rändlindudest. Tähelepanelikelt vaatlejatelt oodatakse teavet näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese märkamise kohta. Rändlindude saabumisest saab...

Linnade rohealad on planeedi elurikkuse hoius väga tähtsal kohal, kuna linnad laienevad ja hõivavad üha enam liikide elupaiku. Linna vastutus on hooldada avalikke rohealasid,...

Ajakirja Eesti Loodus märtsi-aprilli number keskendub elurikkusele, vaadeldes nii niidutaimede geneetilisi mustreid kui Tartu eraaedade liigirohkust ja andes soovitusi, kuidas meelitada aeda tolmeldajaid. Tähelepanu...

Karl II oli ilmselt kõige kuulsam ja enim armastatud must-toonekurg maailmas.

Nii enne kui ka pärast teist maailmasõda on looduskaitsele kaasa aidanud vabatahtlikud entusiastid, kelle hulgas leidusväga pühendunud inimesi, nagu Anton Ulpus. Selliste inimeste abiga...

Johannes Kreek oli enne teist maailmasõda Lõuna- Läänemaal tuntud pedagoog ja koolijuht, kes 1936. aastalasus looduskaitse usaldusmehena otsima põnevaid loodusobjekte, kirjutab Kaja Lotman. Lugu...

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP  Fotod: INGMAR MUUSIKUS Ajakirja Eesti Loodus 1974. aasta 9. numbris on ilmunud toonase Viljandi metsamajandi direktori Harry Paali kirjatükk „Mida sööb suur-kirjurähn?“....

Tekst: IRIS REINULA, TSIPE AAVIK Kolm elurikkuse sammast on geneetiline mitmekesisus, liigirikkus ja elupaikade mitmekesisus. Kui üks sammas mureneb, ei püsi koos ka teised. Ometi...

Tekst: KAJA LOTMAN Eesti riikliku looduskaitse korralduse alguseks võib pidada 1935. aasta looduskaitseseadust. Selle järgi võeti ametisse esimene looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste ning loodi esimene looduskaitsega...