"Mul oli juba väiksena tugev allergia heintaimede vastu, kuid see ei takistanud mind löriseva nina ja sügelevate silmadega niidu peal liblikaid püüda."

Kui taim ära tunda, ütleb see nii mõndagi ka veekogu seisundi kohta.

Tekst: PIRET PAPPEL Fotod: KRISTA TAKKIS Elektrita ei saa. Energiavaldkond tuleb kliimamuutustele mõeldes ümber korraldada, kuid see ei tohi kahjustada eluslooduse mitmekesisust. Pärnumaale hakatakse...

Tekst: UKO RAND Kaitsmaks inimest ja elusloodust ioniseeriva kiirguse võimaliku kahjuliku mõju eest, viib keskkonnaamet läbi riiklikku kiirgusseiret ja haldab varajase hoiatamise süsteemi. Kiirgusseire...

Räpina aianduskoolis peeti 7.–9. juulil 40. looduseuurijate päeva. Toimusid ettekanded kohaliku looduse kohta, erinevaid liigirühmi tutvustavad töötoad ning õppekäigud loodusesse. Osalesid peamiselt looduseuurijate seltsi...

Hunt ei ole kaugeltki ainus kaitsealune liik, kes inimestele majanduslikku kahju võib tekitada.

Põhjalikumalt hakati Eestis puuke uurima 1970. aastatel.

Kõik on muutunud kergemaks, ilusamaks ja praktilisemaks.

Eestis on harilik mänd kõige levinum metsapuu, katab ligi 31% Eesti metsamaast.

Endla looduskeskus võõrustas 22. ja 23. juulil ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulekut. Ettekandjad rääkisid näiteks maailma meteoroloogiaorganisatsioonist, lennuilmast, agrometeroloogiast, Maa tehiskaaslastest ning ajaloolistest kliimaandmetest. Sõna said...